Tarkvara kasutatavus

Internetilehitseja e. browseri kasutatavuse (usability) (sh ergonoomilisuse) olulisus on viimasel ajal oluliselt tõusnud, kuivõrd aina rohkem rakendusi muutuvad veebipõhisteks või võtavad paralleelselt kasutusele veebiliideseid - näiteks MS Office 365 või mõned aastad tagasi Google'i poolt turule toodud OS Chromium, internetilehitseja on kui omaette operatsioonisüsteem.

Kuigi ÕS'i järgi on ergonoomika teadus inimestele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast, seostaksin mina selle mõiste pigem füüsiliste mõjuteguritega a'la laua ergonoomilisus ehk kas laua ehitamisel on arvestatud inimkeha proportsioonidega jne. Tarkvara puhul lähtuksin terminist kasutatavus, mis ühendab aga endas nii ergonoomika kui ka nn human factor'i. Teiselt poolt International Ergonomics Association peab ergonoomikat ja human factor'it sünonüümideks:

Ergonomics (or human factors) is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance.

Internetilehitseja kasutatavus kui eduloo üks alustaladest

Allikas: www.dtelepathy.com/

Sakid e Tab'id, nagu meie neid tunneme, võttis esimesena kasutusele 1994. aastal InternetWorks, kuid laiema publiku seas muutis sakkide kasutamise populaarseks siiski 2000. aastal Mac OS-il jooksev Opera, millele järgnesid MultiViews (MultiZilla), Galeon, Mozilla jne. Kasutajad adapteerusid kiiresti sakkide kasutamisega, kuivõrd see andis parema ülevaate lahti olevatest akendest ning võimaldas hoida põhioperatsioonisüsteemi "puhtana" - kuna kõik sakid olid avanud ühes internetilehitseja aknas. Internetilehitsejate puhul on keeruline tuua välja konkreetseid lahendusi, mis ei ole piisavalt arvesse võtnud ergonoomikat, pigem avandub negatiivne mõju teatud lahenduste kasutamata jätmises. IE läks sakkidele üle alles 2006. aastal ning kindlasti oli sellel oma mõju IE populaarsusele tavakasutajate seas.

Funktsionaalsuste kõrval on olulisel kohal ka lehitseja kujundus. Täna pea 60% turuosa kattev Chrome  oli üks esimesi, mis võttis kasutusele nö puhta kujunduse ning kogu menüüriba sakkide ning aadressi välja kohalt peideti paremal asuva seadete nupu alla. Selline samm muutis lehitseja kergemini loetavaks ning jättis rohkem ruumi leheküljel asuva info kuvamiseks.
Paindlikkus ja kasutatavus on aidanud Google'il tagada seda, et 60% kasutajate puhul ütleb "internet" justnimelt Chrome'i ikoon.

Allikas: www.w3schools.com/browsers/browsers_stats.asp

Pigem on kõikvõimalikud lisafunktsionaalsused muutnud veebilehtede loomise aina keerulisemaks ning nii mõnelgi korral kuvatakse arendajale veateade, sest browser töötleb javascript'i mingil unikaalsel moel. Teatud aeg tagasi oli internetilehitseja vaid lihtne vahend HTML-i kuvamiseks, täna on see miskit palju enamat. Kõikvõimale lisavidinate kasutuselevõtt viib aina rohkem asju arendaja kontrolli alt välja.