‘Peek-a-boo Google Sees You’

Käesoleva aja üheks väljakutseks on ühendada infovabadus, privaatsus ja teiselt poolt turvalisus selliselt, et inimesed infotehnoloogiast võimalikult palju kasu saaksid. Võime öelda, et info vaba liikumine on inimõigus ning vaba internet on e-ajastu sõnavabaduse lahutamatu osa. Küberturvalisuse tagamise eesmärgil on kasutusele võetud privaatsust ja infovabadust kahjustavaid meetmeid, nagu tegevuste jälgimine, tsensuur jpm (nt NSA-skandaal). Digitaalse kapseldamise asemel tuleks siiski leida teisi võimalusi turvalisuse, privaatsuse ja vabaduse ühendamiseks - turvalisus on ju tegelikult eeldus internetti vabaks kasutamiseks.

Peek-a-boo Google Sees You
Privaatsuse üheks vast et kõige häirivamaks rikkumiseks peetakse isiku tegevuse jälgitavust internetis. Sellele viitas ka Mark Andrejevic, kui võttis 2007. aastal esimesena kasutusele mõiste "Digital Enclosure" ehk digiaedik.

"Digital enclosure - the creation of an interactive realm wherein every action and transaction generates information about itself"

Andrejevic'i sõnul jätab iga tegevust virtuaalses maailmas jälje, mida on võimalik hiljem andmebaasidest kätte saada. Kuigi Andrejevic'i sõnul ohustab monitoorimine interneti vaba kasutamist, ei saa seda siiski pidada millekski erakordseks. Ka füüsilises maailmas jätab iga tegevus endast jälje, virtuaalse maailma "jälgi" on vaid lihtsam töödelda.

Allikas: popularresistance.org

Eks igaühe tegevus või tegevusetus paneb täpsemalt paika indiviidi privaatsuse piirid - ehk millist infokogumit ollakse nõus enda kohta avaldama või ei tehta sellest suurt numbrit, kui iga samm kuskil kajastub. Samas on levinud igand e-ajastust, et internetis peabki saama täiesti anonüümselt ja karistamatult tegutseda. Osaliselt võib teemat siduda ka eelmise postitusega, kus mainisin EPL Online anonüümse kommenteerimise võimaluse kaotamist, mis tegelikult osutus vaid ajutiseks: isikute privaatsust ei rikutud (kuigi mõned kommentaatorid arvasid nii), arvamuse avaldamine oma nime all on 'reaalses elus' täiesti normaalne nähtus. Ning kui midagi ei julgeta oma nime all välja öelda, siis ehk tasuks see välja ütlemata jätta?

Teiselt poolt on võimalik enne iga IKT teenuse kasutamist tutvuda selle privaatsuse tingimustega ning mittenõustumise korral teenus kasutamata jätta. Ja kui siiski peaks juhtuma, et andmed lekivad, siis enamus juhtumitest ei juhtu esialgu midagi ning probleem on lahendatav info eemaldamisega sealt, kus seda olema ei peaks.

Kõik privaatsust rikkuvad asjaolud ei ole siiski isiku kontrolli all - teatud riigid on võtnud vastu seadused, mis annavad õiguse vaba internetikasutamise piiramiseks ja inimeste jälgimiseks. Ettekäändeks tuuakse küberkaitset, kuritegevuse ja terrorismi vastast võitlust ning privaatsust. Pahatihti on tegelikuks motiiviks autoritaarsete riikide soov oma kodanikke kontrollida ja info vaba liikuvust piirata, sest info piiriülene liikuvus ohustab mittedemokraatlike režiimide stabiilsust.

Üleliia suurt paranoiat külvata siiski ei tasu, tänagi on ju kõikide isikutunnistustele välja antud sertifikaadid koos andmetega kättesaadavad SK LDAP-kataloogiteenuse kaudu. Iga väikseima infokillu avalikustamine ei too endaga alti kaasa privaatsuse rikkumist, kuid teatud määral 'jälgede jätmine' on kahjuks tänapäeva e-keskkonnas paratamatu nähtus.