Netiquette

Virginia Shea pani juba 1994. aastal oma raamatus "Netiquette" kirja 10 võrgusuhtlemise käsku, mis suuremal määral kehtivad ka tänapäeva e-maailmas:

1. Remember the human;
2. Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life;
3. Know where you are in cyberspace;
4. Respect other people's time and bandwidth;
5. Make yourself look good online;
6. Share expert knowledge;
7. Help keep flame wars under control;
8. Respect other people's privacy;
9. Don't abuse your power;
10. Be forgiving of other people's mistakes.

Paraku neid väheseidki reegleid enamasti ei jälgita. Näiteks ajalehtede online-kommentaariumid on muutunud pea kontrollimatuks keskkonnaks, kus pannakse kirja kõike "mida sülg suhu toob" - veebikeskkonnas ringleb vastutustundetuid kommentaare, mis ei vasta Eesti seadustele või rikuvad kolmandate isikute õigusi. See on vastuolus mitmete elementaarsete netiketi reeglitega.

Taolise "läbuga" risustatud kommentaarium ei täida ühiskondlikku funktsiooni, milleks on näiteks:

• demokraatia teostamine, ühiskonnakriitika ülevalhoidmine;
• ajakirjanduse professionaalse kretinismi lõhkumine, ehk elu ilma filtrita;
• avaliku arvamuse võltsimine (seda on näiteks teinud nii mõnedki PR-firmad, erakonnad, näiteid on ka Tallinna LV-st);
• muutustega kohanematuse, neoliitilise protesti, õigluse vastu võitlemise funktsioon jne.

2008. aastal Eesti Ajalehtede Liidu seisukoht oli, et ajalehtede veebiväljaannete juurde loodud kommenteerimisvõimalust ei käsitleta ajakirjandusliku tegevusena ning seal avaldatud arvamused on lugejate seisukohad ning kajastavad ühiskonnas levivaid arvamusi, mille sisu eest ajalehed ei saa vastutada. Seega ei tohiks ka ajalehtede toimetus nendesse sekkuda ning omal algatusel tsensuuri kehtestada. Kommentaaiumi "puhastamise" eesmärgil on paljud meediaväljaanded lisanud keskkondadesse kommentaaride hindamise, ebasobivaks raporteerimise võimalusi, mis võimaldavad lugejatel endil ebasobivad kommentaarid välja sõeluda ja parimaid esile tõsta.

Eesti Päevaleht viis 2010. aastal esimesena päevalehtedest sisse nõude veebiväljaande kommentaariumis identifitseerida end ID-kaardiga. Loogika oli lihtne: oma nime alt kommenteerides mõeldakse ikka paar sammu ette. Arendamaks ühiskonnaliikmete vastutustunnet peavad kommentaatorid tunnetama vastutust oma sõnade eest, seda võib välja lugeda ka vastavatest kohtukaasustest (nt Leedo vs Delfi). Edaspidi ei esitanud lugejad enam kommentaare vaid läbimõeldud arvamusi. Tulemusena paranes küll kommentaariumi kvaliteet, kuid teiselt poolt enamus lugejatest muudatusega kaasa ei läinud, mistõttu EPL veebiversiooni lugejaskond kahanes kiiresti. Peagi taastati esialgne olukord.

Kehtestatud hea tava annab täna toimetustele võimaluse sekkuda kommenteerimiskeskkondades toimuvatesse aruteludesse, kuid reaalsuses pole toimetustel ressurssi kommentaare sõeluda ning peamise töö teevad seal ära lugejad ise.

Allikad:

1. Virginia Shea 1994. "Netiquette" ;
2. H.H. Luik 2012 Kommentaarium teemaline esitlus.